Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
erinevuse; ja langeme Pleroma omadustesse, mis kujutavad vastandite paare. Me näeme suurt
vaeva, et headuse ja iluni küündida, kuid sellega koos omandame ka kurjuse ja inetuse, sest
nemad on Pleromas koos headuse ja iluga. Kui me aga oma olemusele truuks jääme, nimelt
erinevusele, siis me eristame ennast headusest ja ilust ning ühtlasi ka kurjusest ja inetusest, ja
siis me ei lange Pleromasse, nimelt Eimiskisse ja lahustumusse.
Teie väidate mulle vastu: sa ütlesid, et erinevus ja samasus olevat Pleroma ühtmoodi omadused.
Kuidas siis olla, kui me taotleme erinevust? Kas me siis ei murra truudust oma olemusele? Kas
me ei lange erinevust püüeldes ometi samasuse?
Te ei tohi unustada, et Pleromal pole mingeid omadusi. Me loome need omadused mõtlemise
abil. Niisiis, kui te püüdlete samasust või erinevust või mõnda muud omadust, siis te püüdlete
annaabi.ee 
