Lahustumisprotsessi kvantitatiivseks käsitluseks peame jällegi pöörduma vabaenergia poole, mis koosneb entalpia ja entroopia osast. Lahustumisentalpia on 1 mooli aine lahustumisega kaasnev entalpia muutus. Lahustumisentalpia sõltub kontsentratsioonist. Teine oluline parameeter lahustumise kirjeldamiseks on lahustumisentroopia. Korrastatud tahkise lahustumisega peaks kaasnema entroopia kasv. Enamus negatiivse lahustumisentalpiaga ained peaksid olema lahustuvad. Süsteemi entroopia kasv seletab ka, miks saavad positiivse lahustumisentalpiaga ained siiski lahustuda. Lahustunud aine mõjul võib aga lahuse korrapära ka kasvada (lahusti molekulid paiknevad korrapärasemalt kui puhtas lahustis) ja just seetõttu ei lahustu näiteks heptaan vees, kuigi tema lahustumisentalpia on negatiivne. 61. Tõelised ja kolloidlahused.
koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Endotermiline protsess – lahustub vähesel määral ainet kuna jõud lahusti ja aine osakeste vahel nõrk. Eksotermiline protsess – ainet lahustub rohkem kuna jõud lahusti ja aine osakeste vahel tugevam. Lahustumisentalpia on 1 mooli aine lahustumisega kaasnev entalpia muutus. Lahustumisentalpia sõltub kontsentratsioonist. Korrastatud tahkise lahustumisega peaks kaasnema entroopia kasv. Enamus negatiivse lahustumisentalpiaga ained peaksid olema lahustuvad. 61. Tõelised ja kolloidlahused. Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed
vähesel määral ainet ja protsess on eksotermiline. Lahustumisentalpia on 1 mooli aine lahustumisega kaasnev entalpia muutus Lahustumisentalpia sõltub kontsentratsioonist Teine oluline parameeter lahustumise kirjeldamiseks on lahustumisentroopia Korrastatud tahkise lahustumisega peaks kaasnema entroopia kasv Süsteemi entroopia kasv seletab ka, miks saavad positiivse lahustumisentalpiaga ained siiski lahustuda. Lahustunud aine mõjul võib aga lahuse korrapära ka kasvada (lahusti molekulid paiknevad korrapärasemalt kui puhtas lahustis) ja just seetõttu ei lahustu. Näiteks heptaan vees, kuigi tema Lahustumisentalpia on negatiivne. 61. Tõelised ja kolloidlahused. Tõelised lahused on lahused, milles on lahustunud aine muutunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks
annaabi.ee 
