Emotsionaalne ja sotsiaalne areng koolieelses eas
teiste inimeste vastu. Võõraste lähenemiskatsetele reageerib ta ettevaatlikult ja umbusuga. Talle
meeldib küll omasuguste seas olla, kuid mängitakse kõrvuti , mitte koos teistega. Laps ei oska
veel asju teistega jagada.
Teise eluaasta keskel tekib sümpaatia (kaastunne, abi) ka eakaaslase suhtes. Last kurvastab enim
lahusolek vanematest või muudatused elus (lastesõim, haigla). Laps avastab, et ema pole hetkel
tema jaoks ning kogeb lahusolekuhirmu.
Teise eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused:
väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti ;
teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning
oskab keelduda ja ei öelda;
üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed;
hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on;