protsessi suunas. Seega enamiku kristalsete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab, gaaside lahustuvus aga väheneb. Seejuures sõltub lahustuvus temperatuurist seda enam, mida suurem on H arvuline väärtus. Lähedaste omadustega vedelikud lahustuvad teineteises tavaliselt piiramatult, st. segunevad teineteisega igas vahekorras (nt. vesietanool). Enamasti esineb aga vedelike korral piiratud lahustuvus saadakse kaks teineteisega mittesegunevat erineva koostisega lahusekihti, kusjuures kumbki lahus on teise komponendi suhtes küllastunud. Temperatuuri tõstmisel vastastikune lahustuvus tavaliselt kasvab, kuni muutub piiramatuks. Kui lahustada mingit ainet süsteemis, mis koosneb kahest mittesegunevast vedelikust (nt. vesieeter), on selle aine jaotumine vedelike vahel määratud jaotusseadusega: lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalus olevas lahuses on antud temperatuuril püsiv suurus, mis ei sõltu lahustunud aine üldhulgast
Seega enamiku kristalsete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab, gaaside lahustuvus aga väheneb. Seejuures sõltub lahustuvus temperatuurist seda enam, mida suurem on H arvuline väärtus. Lähedaste omadustega vedelikud lahustuvad teineteises tavaliselt piiramatult, st. segunevad teineteisega igas vahekorras (nt. vesi -etanool). Enamasti esineb aga vedelike korral piiratud lahustuvus - saadakse kaks teineteisega mittesegunevat erineva koostisega lahusekihti, kusjuures kumbki lahus on teise komponendi suhtes küllastunud. Temperatuuri tõstmisel vastastikune lahustuvus tavaliselt kasvab, kuni muutub piiramatuks. Kui lahustada mingit ainet süsteemis, mis koosneb kahest mittesegunevast vedelikust (nt. vesi-eeter), on selle aine jaotumine vedelike vahel määratud jaotusseadusega: lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalus olevas lahuses on antud temperatuuril püsiv suurus, mis ei sõltu lahustunud aine üldhulgast
annaabi.ee 
