nii ööl kui päeval rõhub sind. On aru saada, et luuletaja armastab oma hoidjat väga. Luuletus on pühendatud Arina Rodionovale. Autor räägib hoidjast, kes ootab teda ja ei lase ta akent silmist. Puskin tunnetab, et hoidjal on hingel mingi suur mure. Kasutatud on ristriimi. Epiteeli on kasutatud vaid ühel korral: armas memm. Luuletemaatika isamaa Tsaadajevile Ei kauaks arm me rinda mahtund. Ei vaikset kuulsust ihka hing. Noorpõlve lootused on lahtund kui uneuim, kui uduving. Kuid veelgi hõõgub kogu aja meis soov ka võimu surve all koos välja minna õhinal niipea, kui isamaal on vaja. Nii nagu näha armast neidu on armastaja ainus soov, sind ootame, tund priiust-toov, tund, millest kaunimat ei leidu. Nii kaua kuni hindab põu au, vabaduse ideaale, oh seltsimees, kõik hingejõu me pühendame isamaale. Me usku murda aeg ei saa: veel õnnetäht kord tõuseb hele. Kord unest virgub Venemaa ja vägivalla rusudele
annaabi.ee 
