i k=0 ei PosK_MR = 0 PosK_MR = S/k PosK_MR Prots Tee_Mas_1() Teeb töölehele soovitud suurusega maatriksi Prots Tee_Vektor() Teeb töölehele soovitud suurusega vektori A(), V(), m, n Prots Op_Mas_1() peaprotseduur, käivitab vajalikud alamprotseduurid ja kirjutab tulemused töölehele Prots lahuta(A(), V(), m, n) A() - maatriks V() - vektor m - veergude arv n - ridade arv lahtuab vektori maatriksi igast veerust Ai, j = Ai, j - Vj Prots arvuta(prk As Range, n) leiab ülalpool kõrvaldiagonaali asuvate elementide absoluutväärtuste keskmise Funkts Max_ve_KD(A(), n) A() - maatriks n - ridade arv leiab peadiagonaalil asuva maksimaalse elemendi rea numbri Funkts Min_ve_KD(A(), n) A() - maatriks n - ridade arv leiab peadiagonaalil asuva minimaalse elemendi rea numbri Prots Vaheta(A(), v1, v2, n) A() - maatriks v1 - etteantud rida v2 - etteantud rida
lõpp-punktini välja. Need on 48 bitised aadressid ja need on võrgukaardi sees olemas ning üldiselt seda ei muudeta. MAC aadress käib arvutiga kaasas ja igas võrgus, kus see arvuti viibib on tema MAC aadress alati sama. IP-aadressi protokolli päis: 1) versiooni number (4 või 6) 2) päise pikkus 3) kogu paketi täispikkus 4) fragmenteerimise väljad 5) TTL arv mitu sammu läbi mitme ruuteri pakett võib teha (see on selleks, et pakett ei jääks rändama ehk iga ruuter lahtuab sellest -1 ja kui see arv saab võrdseks nulliga, siis visatakse see pakett ära, kuna ta on läinud rändama) 6) millise protokolli kätte tuleb tuleb paketi sisu anda 7) päise kontrollsumma 8) kaks IP-aadressi, mis on 32-bitised 9) lisaväljade osa 10) andmeosa Fragmenteerimine Erinevatest kanalist ei pruugi minna läbi nii pikad paketid, kui need on teele pandud. Igal võrgutehnoloogial on oma maksimaalne paketi
annaabi.ee 
