Hääldus ja hääldusteadused
2) nasaalid ehk ninahäälikud (ingl nasals, vn )
3) frikatiivid ehk hõõrdhäälikud (vn `mürahäälikud')
4) poolvokaalid (semivocales) ehk aproksimandid
See jaotus rajaneb kõnetrakti neljal põhiasendil: 1) sulg; 2) sulg koos avatud ninakäiguga; 3) kitsas
läbipääs (ahtus), kus hõõrduva õhuvooluga kaasnevad mürad (lahtrina, vaid kaldjoonega) on häälepaelte tööst sündiv
helilisus (vastandpaarid: heliline helitu häälik, ingl voiced voiceless, vn ; vrd
p/b, /, s/z jne). Põhimõtteliselt saab igast helitust konsonandist helilise analoogi ja vastupidi
(erand: helitu kõrisulghäälik []). Nii on eesti sõnades mahl, kõhr, vihm, käsn, latv muidu helilised l,
r, m, n, v asendi mõjul helitud (vrd ka vn , jms). Kõmri keeles on helitu l-frikatiiv []