Valgus on tihti ebaloomulikult hüplev ja fantastiline. El Greco teema pole enam renessansi avastatud ja Parmigianino ülistatud kaunis maine inimene, vaid religioossest askeesist ja visioonidest piinatud olevus. El Greco, isegi rohkem, kui Tintoretto, on oma kunstis julgelt hüljanud loomulikud vormid ja värvid ning tema looming annab veelgi suurema elamuse oma dramaatilise nägemuslikkusega. Maal ,,Apokalüpsise viienda pitseri lahtitegemine" kujutab peatükki Johannese Ilmutustraamatust ning seal on Püha Johannes nägemuslikus ekstaasis pildi ühes nurgas, käed ja pilk prohvetlikus ettekuulutuses taeva poole suunatud. Elavalt zestikuleerivad alasti figuurid, mis on Tintorettolikult pikaks venitatud. Kohati meenutavad isegi Parmigianino pika kaelaga madonnat. El Greco on aga saavutanud venitusega hoopis midagi muud ja mõjub Apokalüpsise viienda pitseri lahtitegemine veel lummavamalt.
Madanipour uurib sotsiaalse võõrastumise ruumilised aspektid tänapäevase euroopalinna kontekstis. Tema eesmärk oli selles, et seletada, mis on sotsiaalne võõrastumine, kuidas see võtab ruumilist kuju linnas ja kuidas linnaplaneering ja projekteerimine võiksid hõlbustada pöördprotsessi. Üks Madanipour´i peamistest saavutustest on sotsiaalse võõrastumise liikide defineerimine: Majanduslik võõrastumine, mis hõlmab ametikohalt ja tööressurssidest lahtitegemine; Poliitiline võõrastumine, toimub mööda inimeste ebavõrdsust poliitilises ja esinduslikkus elus; Kultuurvõõrastumine, raskendatud suhtumine erinevate inimeste vahel (rass, keel, vanus, sugu jne.) Eksisteerivad ka segatud ja ülemineku sotsiaalse võõrastumise liigid, mis võivad sisaldada teiste liikide tunnuseid võik kõk liigid üheskoos. Madanipour diagnosteerib sotsiaalse võõrastumise, mis ilmub kohalikul tasemel. Näiteks: elamu
annaabi.ee 
