JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL
· kõik salajased dokumendid, tekkinud enne 1942. aastat, kuulutati avalikuks kasutamiseks
ja nende lõplik lahtisalastamine jäi riiklike arhiivide kohustuseks;
· uuemate dokumentide puhul soovitati moodustada komisjon, kuhu kuuluksid
võtmeametkondade esindajad (kaitse, sise-, julgeoleku jne) ning kes hakkaksid siis materjale
läbi vaatama ja juurdepääsupiirangutest vabastama;
· likvideeritud asutuste, kel polnud õigusjärglast, materjali lahtisalastamisega pidid
tegelema riiklikud arhiivid, kes soovi korral võisid kaasata ka teisi ametkondi;
· oluliseks oli ka põhimõte, et parteidokumentide lahtisalastamine tehti ülesandeks
riiklikele arhiividele.
Kuna tegu oli ajutise määrusega ja see ei omanud legitiimset alust, siis hakati valmistama ette
9
annaabi.ee 
