Unetsüklid, unehalvatus ehk uneparalüüs
Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi, mis on umbes kolmandik elust.
Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid
umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga
harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised
halvemini.
Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles
äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid
puudujääke korvata päevase unelemisega.
Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid.
Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete
haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine.
Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma s...
annaabi.ee 
