Nad saavad aru, kui on valesti käitunud ning see võib neile kahjulikuks osutuda, ja lõpetavad oma taolise teguviisi. Rumal aga ei taipa ära, kust läheb piir ja võib seetõttu suurde jamasse sattuda. Peatükis, mille alguses on see lause, abielluvad Jacob ja Dina. Jacob üritab juba pulmapeo ajal pruuti oma tuppa viies enda ihasid rahuldada. Mees ei saa aru, et Dina ei soovi seda veel. Jacob jääb kõigi pulmakülaliste ees rumalasse olukorda, kui Dina lahtiriietatult külaliste seast läbi jookseb. Kõik mõistavad, mida Jacob üritas. „„ ..., et saaksin Reinsnesi poe kontorit näha ja selgitada, kuhu arvud on jäänud.““ („Dina raamat“ lk 137) Arvepidamisel peab pidevalt silma peal hoidma. Alati võib olla mõni suli, kes raha kõrvale paneb. Dina heitis Jacobile ette, et too tal poe arveraamatuid lähemalt uurida ei lubanud. Korraks pääses naine poe kontorisse, võttis arveraamatu ning märkas, et miski seal ei klapi. Konto-
rõõmus noor elu on nii julmalt hävitatud, nii enneaegselt maha niidetud? . . . Aken avanes; teenija ebakõlaline hääl rüvetas pühalikku rahu ja -veejuga ujutas üle maaslamava; märtri maised jäänused! Lämbuv kangelane kargas kergendava turtsatusega jalule; miski lendas summutatud sajatuse saatel vihisedes läbi õhu, järgnes puruneva klaasi klirin, ja üks väike ähmane kogu vilksas üle aia ning sööstis pimedusse. Veidi hiljem, kui Tom magamaminekuks lahtiriietatult küünlajupi valgusel oma märgi riideid silmitses, ärkas Sid; ent kui tal oligi mingi tume kavatsus mõistaandvaid vihjeid teha, siis otsustas ta ümber ja pidas suu, sest Tomi silmis oli midagi ähvardavat. Tom puges voodi, ilma et oleks end veel palvetamisega vaevanud, ja Sid pani selle vahelejätmise tallele. 4. P E A TÜ K K Päike tõusis vaikse maailma köhale, saates oma kiiri nagu õnnistades alla rahulikule külale.