Aatomi elektronkate hõlmab aatomi ruumalast 99,9% ja massist 0,001%. Elektronkate koosneb elektronidest ja on küllaltki keerulise ehitusega. Elektroni laeng on -1 (võrdne prootonile, kuid vastasmärgiline). Elektrone on aatomis alati sama palju kui prootoneid, st aatomi kogulaeng on tasakaalus. Kui aatomis elektronide arv ei võrdu prootonite arvuga, siis nimetatakse aatomit iooniks. Suurel temperatuuril hakkavad elektronid aatomi küljest lahti rebenema. Lahtirebenenud elektronidega (ioniseeritud) gaasi nim. plasmaks. Temperatuuril 1000000 C pole ühegi elemendi aatomile jäänud ühtegi elektroni - kõik on lahti rebenenud. Kõiki neid kolme osakest: neutronit, prootonit, ja elektroni võib leida ka väljaspool aatomituuma kiirgusena või muul kujul Radioaktiivsed kiirgused Erinevaid radioaktiivseid kiirgusi on 3, neile sarnaseid kiirgusi ada palju rohkem
kaugelenägevust. Ardo Laur Operatsioonile eelnevaid uuringuid aitab teha arvuti, ja eriti tähtis on arvuti (oftalmoskoobi) abi operatsiooni ajal, sest tänu sellele saab opereerida just sealt, kust vaja, ja just nii palju kui vaja. Väikese võimsusega laserilt lähtuva reguleeritava mikrokiire kasutamine keevitajana ühendab lahtirebenenud võrkkestaosad kokku vältides nõnda võrkkesta irdumist ning sellele järgnevat pimedaksjäämist. Laseritega tehtud operatsioonidel ongi eriti märkimisväärne nende suur täpsusaste ja kiirus ühe impulsi jooksul eemaldatakse koest 0,25 mikroni paksune kiht, mis oleks 1/200 juuksekarva läbimõõdust või 1/40 inimrakust, ja kestab see vaid kaduvväikese ajaühiku, 12/109 sekundit! Sellise arvuti-laseri kombinatsiooni abil tehtud operatsiooni tulemus on
• kasvutingimuste jälgimisele. tumishäirete tõttu ilmub võrasse üha enam kui- Mõnel juhul võib isegi surnud üksikpuu olla es- vanud oksi ning lõpuks hukkub terve puu. Et teetiliselt nauditav; tingimuseks on aga selle oskuslik pargialleed on elanike poolt enamasti intensiiv- eksponeerimine ning säilitamisega kaasnevate riskide selt kasutatavad, on kuivanud ja lahtirebenenud maandamine. Surnud puu oksad ohtlikud. Tõsiseks ohuallikaks on ka kui- • pakub elupaiku putukatele, sammaldele, samb- vanud okstelt vihma, tuule ja lumega eralduvad likele ning lindudele; suuremad kooretükid, mille mass ja langemis- • loob meeleolu, meenutades kõige elava ajalik- energia võivad olla märkimisväärsed. Alleede
annaabi.ee 
