"Hiiekohad Urvaste kihelkonnas"
neljapäevaõhtutel, tähtpäevadel. Tähtpäevi leidub palju. Nelja aega aastas peeti
iseäranis tähtsateks: jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev.
Ohvritega pühitseti veel aasta algust ja lõppu, uut jõulu, maarjapäeva, tõnisepäeva,
nelipüha, vastlapäeva, kadripäeva, hingede aega jne. Neil tähtpäevil tuli harukorral
väge suurel hulgal kokku: enamasti ohverdas igal pool iga pere omaette.
Sõja algamise puhul kogus suurem hulk väge kokku ohverdama. Niisama kardetava
tõve lahtipuhkemisel. Tõve möllamise ajal ohverdas pere peale selle veel omaette
ohvrid.
Räägitakse ka kohuohvrist, s.o kohtusse mineja annist, aga ei selgu küllalt, mida
nimelt enne kohtusse minemist ohverdati, vististi aga paelu ja lintegi, nagu
teeleminekul. Tihti otsiti kohtusse mineku puhul maagiast abi. Korjati seitsmest
karjast mustade lammaste villu, kedrati villad lõngaks, kujuti kangaks. Kangast
valmistati vammus ja pandi kohtusse minnes selga. Oli kohtusse mineja süü selge ja
annaabi.ee 
