Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. · PõHJAPõDRAD elavad kõikjal jäävabadel aladel gröönimaal, (kusjuures harva näeb neid karjades). Põhjapõdra kasukas on väga soojusthoidev ja koerarakendiga sõites mässitakse sageli end põhjapõdra nahkadesse. JÄÄKARUD: elavad ülekaalukalt Põhja- ja Ida-Gröönimaal, kuid tulevad lahtimurdunud jääkamakatel triivides ka lõunasse. · LOOMAD VEES Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. · VAALADEST: Gröönimaal saab vaalu jälgida isegi tänavatel ja hotellitubades, sest hilissuvel ja varasügisel ujuvad vaalad kalda lähedale ja isegi sadamatesse. Vaalu on palju erinevaid liike, nende seas sinivaal,
siis lükkab vedelik keha ülespoole. · Cartesiuse tuuker. o Kummikilele vajutades saab suurendada rõhku mensuuri sees, mistõttu väheneb kumminuku ruumala ja tihedus kasvab. Kumminukk vajub sügavamale. Rõhku alandades nukk paisub, tema ruumala suureneb, tihedus väheneb ja nukk tõuseb pinnale. · Jäämägi, laevade veeväljasurve. o Jäämägi mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäämassiiv, mis ujub meres või on merepõhja kinni jäänud. o Veeväljasurve vee kogus, mille ujuv laev välja tõrjub. Sõltub vee tihedusest (see omakorda soolsusest ja temperatuurist) ja sellest kas laev on tühi, osalises või täislastis. Mõõdetakse ruumalaühikutes, nn mahuline veeväljasurve, (kasutatakse harva) või massi- ja kaaluühikutes, nn kaaluline veeväljasurve, harilikult tonnides.
annaabi.ee 
