E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
hüüdis kaeblikult tema nime ja käis teda metsas ning külades taga otsimas. .Kui Priidu ikka
kadunuks jäi, ärkas ema südames palav igatsus tütre järele, kes enesest ka midagi kuulda ei
lasknud. Krõõt käis mitu korda Puidu m.õisa värava ees, aga teda ei lastud kõige härdamatest
palvetest hoolimata sisse, ja Maie nägu ei saanud ta eemaltki näha. Viimaks läks ta koguni
Viljandi komtuuri paluma, et see vennapoega Maie lahtilaskmisele sunniks, aga komtuur
saatis
ta paha meelega minema ja keelas jälletulemise kõvasti ara. Krõõt hakkas põdema ja oli terve
sügise läbi sängis haige. Alles jõulukuus tõusis ta jälle jalule, aga endisest Krõõdast ei olnud
muud järele jäänud kui paljas vari; ta oli nii vanaks ja jõuetuks jäänud, et hale oli teda
vaadata.
Siiski näisid ta kärsitus ja rahutus veel kas-vanud olevat. Kadunud lapsi ei kaevanud ta enam