Jäälind ja Vesipapp
Pea ja kaela külgedel kulgeb nokast
alates taevassinine tumedate tähnidega triip. Nokk on must, jalad lihakarva punased.
Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt
levinud Euraasia mandril. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude
külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde.
Jäälind
Pesa teeb jäälind urgu, mille kraabivad nokaga nii isas- kui emaslind koos. Lahtikraabitud
pinnas heidetakse jalgadega eemale. Uuristatud käigu pikkuseks on 0,3...1 meeter ja selle
uuristamiseks kulub aega sõltuvalt pinnasest 7...12 päeva. Uru lõpus olevasse pessa
munetakse 6...7 muna. Neid hautakse kordamööda ja 21 päeva möödudes kooruvad pojad.
Poegi toidab ainult emalind. Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3
pesakonda. Olles küllalt haruldane, on jäälind looduskaitse all.