Mõnikord on nii, et veini hind ega kvaliteet ei ole ainus, mis otsustajaks saab, kui leti ees seista ja kaalutleda, kas osta või mitte, vaid kogus sunnib kahtlema, kas pudelitäis on korraga tarbimiseks palju või mitte. Kaalutlev iseloom ja praktiline meel, mis reeglina ei salli raiskamist, sunnivad järele mõtlema ja otsima kinnitust sellele, et koju ostetud või keldrist väljavalitud vein pakuks maitsenaudinguid võimalikult pikemaks ajaks. Lahtikorgitud veinidel on erinev säilivusvõime. Kuldreegel on selline: mida noorem, kergem ja värskem on vein, seda lühema aja jooksul on võimalik teda kvaliteetsena säilitada, mida küpsem või magusam on vein, seda kauem saab taas-suletuna hoida. Sest küpsetes veinides on rohkem tugevaid aroome ja maitseid, mida värskem on vein, seda hapram ja kiiremini hajuv on lõhnabukett. Valgete, kuivade ja poolkuivade veinide; roosade ning noorte punaste veinide puhul saab
Estrilise buketi moodustavad tüüpiliselt meeldivad ja puuviljalised maitsed ja lõhnad, mis teevad enamasti viski meeldivaks ja atraktiivseks. Nende hulka kuuluvad tsitruselised ja teised puuviljanüansid, viimaseid on omakorda võimalik jagada värsketeks, keedetud (konserveeritud) ja kuivatatud puuviljadeks. Need on kõige levinumad lõhnad ja maitsed, mis arenevad käärimisprotsessi käigus. Tunda on neid kohe, samas haihtuvad nad kiiremini kui teised buketikomponendid, eriti näiteks lahtikorgitud pudelist. Lilleline bukett on üldiselt meeldiv, kuid see ei peaks mingil juhul liigselt domineerima. Sellesse rühma kuuluvad parfüümi, kasvuhoone, rohu, heina, lehtede, kanarbiku nüansid. Tihti peitub viski värskuse taga värske rohu bukett nii lõhnas kui maitses. Ka lilleline bukett lendub kergesti. Turbane bukett tuleb viskidele peaaegu alati turbastest linnastest, täpsemalt, turbasuitsust, millega kuivatatakse idandatud otra ühelinnaseviskide valmistamisel. Sõltuvalt fenoolide