KULTUURITEOORIA
kusagilt 19s keskpigast marx enam filosoofiat ei kirjuta. sealtmaalt tegeleb ta poliitika ja
majandusteadusega. loodusteadused, ühiskonnateadused, need toimivad, filosoofia mitte.
kindel soov vaadelda ühiskonda teaduslikkuse baasilt. ja teadus asub baasi osas.
sellega on loodud teoreetiline mudel mida tuntakse ajaloolise materjalismi nime all.
ajaloolise materjalismi kõige põhjalikum lahtikirjuts on ,,kapital"
kultuurifenomenide varjus on ühiskondlikud mehhanismid, mis määravad nende fenomenide kuju
tootmisviise tundes oskame ma analüüsida ka religiooni, filosoofiat jne
kuna marxi loogika oli 19s mõtlejatest kõige mastaapsem, on tema teooria saanud 20s väga tugevaid
järelkajasid
sigmud freud
ikka jälle sama probleem, ei marxi ega freudi teooriat ei saa pidada teaduslikuks. nad on oma
süsteemi piires võimelised kõike seletama. aga asi on keerulisem.