AJALOOFILOSOOFIA
losoofiat ta ei tundnud ja küsimusi ta esitada ei osanud. Konrad eeldab, et
iga ajaloost kirjutaja on ajaloolane.
Eesmärk on teadmine. Antiigis oli see olemas, keskaja kohta võib vaid
oletada, et nad teatavad tuntut. Millalgi keskaja lõpus teadmine eesmärgina
siiski tekkis taas.1 Lorenzo Valla pidas teiste humanistidega pikka kirjavahe-
tust — kas kirjutada tuleb kõigest või ainult sellest, mis on sobilik. Ei ole
näiteks sobilik kirjutada sellest, et kuningal oli kõht lahti2 Valla väitis, et kui
me räägime ainult sobivatest asjadest, siis me võltsime.3
Teine asi, mis toimus ja võttis pikka aega, oli loobumine teoloogilisest
maailmapildist4 . Piiblijutud võeti ajalooraamatute koosseisust välja. Hakati
looma ilmalikku maailmapilti. See tähendas teadmiste hankimist.
Teadmine luuakse usaldatavate protseduuride alusel. Kreeklastel olid
protseduurid. Kas nad tegid ka oma ajaloo uurimisel maksimumi? Keskajal
ilmselt korrektset meetodit ei olnud
annaabi.ee 
