„Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad – rahvamängud“
aastaks)
oli talletatud juba rohkem kui poole sajandi vältel. Paljud rahvamängud on võrdse
füsioloogilise toimeväärtusega igale teisele kehalisele harjutusele. Nende põhjal on võimalik
noortes arendada kõiki kehalisi omadusi osavust, kiirust, jõudu ja vastupidavust.
Mängudega saab noori tihti ka köitvamalt kehalistesse treeningutesse rakendada.
Eesti rahvamänge annab üldiselt lahterdada nelja eri liiki. Nii mõnigi neist liikidest lahterdub
veel omakorda. Selles referaadis toon näiteid erinevatest liikidest ning sellest, milliste vanade
eestlaste pühade ajal milliseid mänge mängiti. Mängutraditsioon on niivõrd rikkalik, siis
kõigisse süveneda ei jõua. Seetõttu valisin laulumängud, kuna antud alaliik on minujaoks
kõige põnevusttekitavam ning olles muusikaga tihedalt juba aastaid seotud, tundus seda liiki
veidi rohkem süvitsi uurida põnev.
1. RAHVAMÄNGUST ÜLDISELT