AJALOOFILOSOOFIA
lahtris, siis kunst on teises ja teadus kolmandas. Inimene võib valida, kuhu
ta läheb. Kõike korraga ei saa kunagi. Probleem tekib siis, kui need sahtlid
segi aetakse. Tegelik arheoloogia ja piibliarheoloogia on erinevad asjad. Kas
Tartu Ülikooli on näiteks vaja piibliarheoloogia õppetooli? Kui ei ole mingit
võimalust Jeruusalemma ja Palestiinasse kaevama minna, siis ei ole. Piibel
ja religioon peavad siiski ajaloost eraldi asuma.
Kuivõrd Hegeli õpetus lahterdatakse16 teoloogiaks, ei ole seda võimalik
võtta ajaloo uurimise aluseks. Ajalugu ei saa lähtuda religioosseist eeldusist
kuigi ta võib olla religioosne.
Hegel kõlbab hästi autoritaarse võimu ideoloogiks — “kõige kvalifitsee-
ritum isik ütles. . . ” Arukus ja mõistus ei ole siiski samad asjad. Juristidele
vahel selline mõtteviis sobib. Seadus, seadusandja ja valitsus sobivad üli-
maks autoriteediks, aga kes võiks olla teaduse puhul see, kes ütleb, kuidas
asjad on