algusega veerule vektor - väljastab nihkega uue massiivi. Kutsub välja protseduuri abs_kesk, milleg tabeli absoluutväärtuste keskmine ja väljastab selle kohale "abs_kesk". Kui tegu on ruutmaatriksiga, siis kutsub välja protseduuri Värvi, mis värvib erinevat värvi peadiagon ülevalpool oleva ala. Kutsub välja protseduuri Maks_PD , mis leiab maksimaalse arvu peadiagonaa lahtrisse "maks". Lisaks leiab maksimaalset arvu sisaldava veeru summa ja väljastab selle lahrisse min_el_allPD, mis leiab minimaalse arvu allpool peadiagonaali ja väljastab selle lahtrisse minallPD. protseduuri etteantud, mis leiab massiivist kõik etteandud arvust väiksemad arvud ja väljastab need Ristkülikmaatriksi alamprotseduurid Sub min_el(A(), m, n, vn, rn, vektor As Range) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, veeru number, rea number, vektor. Protseduur leiab minimaalse arvu asukoha igas reas ja väljastab need nihkega vektorist.
Francis Newton on väljendanud tabavalt Duke Ellingtoni teeneid, väites et Ellington lahendas esimesel katsel suure orkestri dzässmuusika kolmekordse probleemi: ,,dzässirepertuaari komponeerimise, dzässorkestratsiooni probleemi ja (mängijate läbikaalutud valiku kaudu) instrumentaalsete stiilide küsimuse" Valter Ojakäär kirjutab oma raamatus ,,Dzässmuusika" (1966) järgmiselt: ,,Ellingtoni orkestrit ei saa paigutada ühtegi lahrisse. Ta ei sobi hästi ei traditsionaalse dzässi, svingmuusika ega hilisemate dzässi mitmesuguste voolude tüüpiliste esindajate kõrvale, kuigi ta kõigist neist perioodidest midagi omandas" Paljude kriitikute arvates oli Ellington tihti liiga lähedal Euroopa muusikale. Nad peavad silmas tema kiindumust suurematesse vormidesse. Aga see kiindumus paljastab ka nõrkuse, mis pole kindlasti euroopalik: üliarmas naiivsus. Naiivsust oli ka nendes pikkades