Fütobentos
Veetaimede leviku areaal (levikuala) on märksa laiem kui
maismaataimedel. Nii on näiteks Eesti mageveetaimedest >50% levinud
kogu põhjapoolkeral, ligi 30% levib Euraasias või levivad Lääne-Euroopast
kuni Siberini.16% veetaimedest on levinud inimese abil nii paljudesse
suundadesse, et mõnikord polegi selge, kus on nende algkodu (kalmus,
vesi-
kirburohi). Taimi, mille levikuala piirdub ainult Euroopaga, on Eesti vetes
ainult 5%. Kitsast levikuala tingivad näiteks taime rasked eosed
(lahnarohul), rasked seemned (vesikarikas). Peamised levitajad on
veelinnud, inimene levitab taimi peamiselt laevatamise ja parvetamisega.
Looduslikku magevee taimkonda tuleb pidada vanemaks kui ümbritsevat
maismaa taimkonda. Meie järvede taimestiku algust arvestatakse10 000 a
tagasi (soe allerödi periood), taimed olid esimesed sisserändajad jääserva
vahetuis jälgedes, samal ajal oli maismaataimestik veel üsna arktilist laadi.
annaabi.ee 
