Lahmuse Mõis
1851 a. Ostis mõisa 40 000 hõberubla eest Ludvig Ratlef. Ludvig Ratlefi tütar Theophane (Fanny)
abiellus 1858. a Heinrich Ludvig Valentin v Bockiga. Nii jõudis mõis jälle sama suguvõsa kätte, kes
mitme põlvkonna vältel oli siin elanud.
1885 a kirjutati mõis Bockide nimele ja püsis nende käes kuni maareformini.
Lahmuse mõis kanti peale L. Ratlefi surma 1873. a tema lesele Jennyle ja tütrele Fannyle. Lesk, kes
elas sageli lahmusel, armastas suurejoonelist ja külalislahket seltskonnaelu.
Loodus annab igale paigale oma näo. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis
mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Just järvele ja teisele poole järve jätkuvasse
parki avanebki härrastemaja vaade. Mõisat ümbritseb park, mis rajati 19. saj 50-ndatel aastatel, kui
mõis kuulus Ratlefitele. Hiljem on parki pidevalt täiendatud. Park on segastiilis. Esiväljak on avar,
ovaalne väljak
annaabi.ee 
