Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestil
rännata, siis ongi 2 aasta jooksul kujunenud populaarseks noorte töötajate vaba liikumine liidu
liikmesriikides. Peamiselt ajendab neid riigist lahkuma sissetulekute erinevus võrreldes teiste
liidumaadega. Põhiline erinevus tuleb palgamääradest, kuid ka sissetulekute ostujõust ja
sotsiaalkindlustussüsteemide erinevusest. Peale palkade erinevuse arvestatakse ka riikide
elukallidust ja migratsioonikulusid: reisi- ja majanduskulusid ning ka kõiki võimalike
psühholoogilisi lahkumiskulusid. Näiteks Eestist minnakse peamiselt tööle Soome ja Rootsi,
kuid ka Saksamaale, Inglismaale, Iirimaale jne. Need on piirkonnad, kus töötasu on suurem
kui kodumaal ning elamiskulud suhteliselt väikesed. Loomulikult on meie riigi kodanike
mõjutanud ka geograafiline lähedus. See küll alatiseks lahkuvat migranti ei puuduta, kui on
oluline neile, kes soovivad säilitada sidemeid kodumaaga või plaanivad näiteks naaberriigis
töötada ajutiselt. Ajutine migratsioon, s