Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi
• alkoholism;
• hirm või paanika;
• isiksuse muutused, ilmne ärrituvus, pessimism, depressioon või apaatia;
• muutused söömis- ja magamisharjumustes;
• varasem enesetapukatse;
• enesepõlgus, süü-, alaväärsus- või häbitunne;
• hiljutine raske kaotus – surm, abielulahutus, lahkuminek jms;
• suguvõsas on esinenud suitsiidi;
• ootamatu soov isiklikke asju korda ajada, testamendi koostamine jms;
• üksildus-, abitus- ja lootusetusetunne;
• lahkumiskirjad;
• kehaline haigus;
• korduv surma või enesetapu mainimine.
17
KUIDAS HINNATA SUITSIIDIRISKI SUURUST?
Kui esmatasandi meditsiinitöötaja kahtlustab, et tegemist võib olla suit-
sidaalse käitumisega, tuleks hinnata järgmisi asjaolusid:
• psüühiline hetkeseisund ja surma- ning enesetapumõtted;
• enesetapukava – kuivõrd inimene on selleks valmis ning kui kiiresti ta
kavatseb seda teha;