Ta jälitas pimedat poissi mere äärsel järsakul Tamanis. Ka uudishimu tõttu läks ta sadamasse kauni salakaubavedaja juurde, kus ta oleks võinud uppuda, sest naine meelitas ta paati ning Petsorin ei osanud ujuda. Petsorin puutus kokku paljude naistega. Veera oli ainuke naine, kes Petsorinit oli mõistnud nii palju kui võimalik. Naine oli tema nimel ohverdanud ennast, kuid Petsorin polnud seda kunagi hinnanud. Petsorin hoolis Veerast, kuna peale naise lahkumiskirja lugemist, kihutas ta talle järele, hoolimata oma duelli järgsest väsimusest. Kui Petsorin taipas, et ta on oma armastatud naise kaotanud, sulas ta külm süda ning ta nuttis tükk aega. Petsorinisse oli armunud ka vürstinna tütar Mary. Petsorin mängis temaga, sest talle ei meeldinud iseloomuga naised. Ta tegi kokkuleppe Azamatiga, kes vahetas oma õe Bela Kazbitsi hobuse Karagjozi vastu. Bela oli algul õnnetu kuid kui Petsorin ähvardas lahkuda, ei soovinud seda Bela
rõõmsaks. Kui Wertheri sõrm kogemata Lotte oma puudutas või nende jalad üksteist riivasid, hakkas Wertheril veri soontes tuikama. Werther armastas teda hingepõhjast ning ta soovis, et Lotte oleks tema oma, kuid ta ei saanud Jumalalt paluda, et Jumal Lotte Wertherile jätaks, sest ta kuulus juba Albertile. Kui Werther lõpuks otsustas, et ta läheb surma, kirjutas ta Lottele lahkumiskirja. Selles kirjas mainis ta, et ta ohverdab iseennast Lotte heaks. Üks neist kolmest pidi lahkuma ning Werther tahtis see inimene olla, sest ta ei suutnud kellelegi haiget teha. ,,Et mulle võis osaks saada õnn surra Sinu eest! Ohverdada ennast Sinu heaks! Ma sureksin julgesti, sureksin rõõmsalt, kui võiksin Sulle tagasi anda Su rahu, Su elu õndsuse." 2. Kuidas avaldub tunde ja mõistuse konflikt teoses?
See kohtumine süütab taas vanad romantilised tunded Emma ja Leoni vahel ja seekord alustavad nad armusuhet. III osa Leon läks hommikul hotelli, kus B pidid peatuma ning leidis saelt Emma, kes oli otsustanud linna jääda. Nad meenutasid koos vanu aegu ning Leon avaldas Emmale ka armastust. Noored vestlesid õhtuni ning magasid maha etenduse, kuhu Emma oleks pidanud minema. Hüvasti jättes lepiti kokku järgmine kohtumine katedraalis, enne pr. B koju sõitu. Õhtul kirjutas Emma Leonile lahkumiskirja kuid otsustas selle kirikus üle anda. Hommikul tegi Leon ettevalmistusi kohtumiseks, ostis pr. lilled ning läks varakult kiriku, Emmat veel polnud. Kui jõudis andis pr. talle kirja ning asus kiiresti palvele. Palvetamise lõpetades tuli nende juurde kirikuvalvur, et kirikut tutvustada. Emma tahtis kirikut näha, see aga Leonile ei meeldinud ning kiirustas kogu aeg ära, aga Emma ei tahtnud minna.