Kokku-lahkukirjutamisreeglid 1. “Magamiskohad olid puust, põrandast veidi kõrgemal, midagi pehmet külje alla ei antud.” Sõna “magamiskohad” kirjutatakse kokku, sest “magamis” määrab “koha” liiki. Allikas: https://maaleht.delfi.ee/elu/kuidas-virumaa-kirjamees-enn-malgand-noukogude- ajal-15-paeva-arestimajas-istus?id=88754149 2. “Monte Carlo rallil sõidetakse nelja päeva jooksul kokku 16 kiiruskatset kogupikkusega 304,28 kilomeetrit.” Sõna “kiiruskatset” kirjutatakse kokku, sest omadussõna “kiirus” ja nimisõna “katset” väljendavad kokkukirjutatuna kindlat omaette mõistet. Allikas: https://sport.delfi.ee/news/auto/wrc/interaktiivne-graafik-tana-ohtul-algab-vaata- kuidas-kulgevad-monte-carlo-ralli-kiiruskatsed?id=88725869 3. “Hääl teisel pool toru ütleb, et on küll.” Sõnad “teisel” ja “pool” kirjutatakse lahku, sest oma normaalolekus on sõnad lahku kirjutatud. Allikas: ...
kõnekeele mõju kirjakeelele). Tolleaegne kirjutatud keel juhindus mitte niivõrd ettekirjutatud reeglitest, kui keeletajust ning -tundest. Grammatikareeglitega vägistamata esinevad (pealtnäha) suvaliselt mõlemad sõnakujud "nüüd" ja "nüid", "peaks" ja "piaks", "healel" ja "häälel", "rõõmus" ja "rõemus". Ka kasutatakse nime Peterburi, siis jälle 6 Peeterburi. Loomulikult erinevad ka kokku-lahkukirjutamisreeglid, (nt "liht teenistuses"). Põnevaid sõnu leiab muidugi ka, nt "valvaka-juusteline mees", tõeline kaunissõna : "kapstas" (ehk "kapsas"). Veel grammatika-alaseid tähelepanekuid: vähene osastava käände kasutatavus, selle asemel omastav. Kõik riikide jm kohanimedega seotud sõnad on kirjutatud suure tähega: Eestlane, Riialane, Venekeel, Saksakeel (üks sõna!). Komakasutuse kohapealt tundub asi olevat üsna juhuslik. Samuti on arusaaamtused gi ja ki liite kasutamises. Kõla järgi? Nt