Seneca moraalikirjad Luciliusele
(9) Selle
seaduse järgi tuleb kohandada meie hing, seda järgigu, sellele kuuletugu. Mis ka ei juhtuks, arvaku ta
ikka, et nii pidigi juhtuma, ja ärgu söandagu sõidelda loodust. Kõige parem on seda lihtsalt taluda, mida
parandada sa ei saa, ning saata torisemata jumalat, kelle juhtimisel saab kõik teoks. Halb on sõdur, kes
väejuhile järgneb ägades. (10) Seepärast võtkem virgalt ja reipalt vastu käsud ning ärgem lahkugem selle
suurepärase teose kulgemisest, millesse on põimitud kõik, mida talume. Ja Jupiteri poole, kelle tüür seda
mürakat suunab, pöördugem nõnda, nagu meie Kleanthes pöördub sõnaosavates värssides, mida meie
keelde ümber panna olgu mul luba Cicero, ülimalt sõnaosava mehe eeskujul. Kui need meeldivad, võta
heaks, kui ei meeldi, siis võta teadmiseks, et järgisin nende puhul Cicero eeskuju. (11)
Mu isa, taevariigi haldjas, juhi mind,
kuis sulle meeldib, allun kõhklemata