Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
Vanaaegkonnast tuntakse
rohkete kivististena klassi Cephalaspidomorpha esindajaid, kelle lame pea ja eeskeha olid
kaetud luukilpidega. Tõenäoliselt sõelusid nad toiduks (ripsmete abil või imedes) põhjast
detriiti ja pisioleseid.
83. Jagatakse suureks rühmaks:lõuatud e. sõõrsuud ja lõugsuused. Lõuatud on silmud-
Luudeta, soomusteta, usja kehaga. Suu iminapana. Sarvhambad. Kummalgi pool seitse
lõpuspilu. Toitub meres kaladest, Lahksooline. Kudemisrändel jõgedesse ei toitu; sureb pärast
kudemist. Vastne elab põhjasettes; suu ümber väädikud ja ülahuul. Sööb detriiti ja pisioleseid,
filtreerides nagu süstikkala N: jaapani jõesilm, ojasilm - Pärast moonet on väiksem kui enne,
ei toitu enam, sureb pärast kudemist. Vahel saab suguküpseks juba vastsena. Tavaline paljudes
Eesti vooluveekogudes ja pihklased usjad, luudeta ja soomusteta, toituvad elus või surnud
kaladest, kasutades suuiminappa ja sarvhambaid
annaabi.ee 
