nõnda Harvardi ülikooli Boad´i instituudi geneetik David Reich ja tema kolleegid. Teadlased võrdlesid inimese, simpansi ja gorilla genoome, et leida, kui ammu need lahknesid. Mida kaugem olnuks lahknemise aeg, seda enam oleks genoomides erinevusi. Leiti, et inimene ja simpans lahknesid mitte hiljem kui 6,4 miljoni aasta eest ja tõenäoliselt vähem kui 5,4 miljoni aasta eest. Kuid mõned genoomi osad näitasid, justkui oleks lahknemine toimunud 4 miljonit aastat varem. Kui me ka lahknesime 6,3 miljonit aastat tagasi, on see siiski hiljem kui mõned inimesele omaseid tunnuseid näitavad fossiilid osutavad. Ka leidis Reichi rühm, et X- kromosoom lahknes teistest kromosoomidest hiljem. Üks viis seda seletada on, et miskipärast mõjus looduslik valik ebaharilikult tugevalt just X-kromosoomile. Meie sugulane paneb mõtlema evolutsiooni keerdkäikude üle. Loomadelt on teada, et geenid, mis teevad hübriide vanematest vähem viljakaks, asuvad just X-kromosoomil
Nt vereloome rakkudel on olemas retseptorid mis tunnevad ära antikeha (seda piirkonda millest enne rääkimine). Fc osa lõigatakse maha ja alles jääb Fab osa. Oleneb ensüümist saab erinevaid fragmente F(ab')2, silla piirkonnas jäävad kokku, või Fab või üks veel. On olemas antikehade retseptorid mis tunnevad neid siis ära kui antikehad on millegiga seondunud. Silmud Pole RAG põhinevat rekombinatsiooni mehhanismi, kasutavad retseptorite mitmekesisuse saamiseks geeni konversiooni. Lahknesime 500 miljonit aastat tagasi. Potentsiaal 10 neljateistkümnendas astmes erinevat retseptorit. Imetajatel 10 kaheksandas astmes erinevat T raku tetseptorit. Silmud sekreteerivad antikehalaadseid struktuure, mis on stabiilsed pH 1,5-11.0 juures ja temperatuuril 56° umbes nädal. Need on nii sekreteerituna kui B-lümfotsüüdi pinnal. Kõrge aviidsus- Spore agglutination by VLR4 was detected at a concentration 1,000-fold more dilute (5 pg/ml) than the mouse monoclonal antibody (5 ng/ml).
annaabi.ee 
