"lahknemissuheteks" - 1 õppematerjal

KLASSIKALINE GENEETIKA

tsentromeeride vahendusel. Tekib 1 pikkade õlgadega kromosoom ja 1 lühikeste õlgadega kromosoom (võib ära kaduda). Kromosoomid ühinevad ka otsapidi. 57. Mis on geenide komplementaarne toime ja millised lahknemissuhted tekivad? Komplementaarsus - e. üksteist täiendavad geenid on tavaliselt dominantsed. Koos esinedes (genotüüp A-B-) phjustavad nad uue tunnuse arengu, mida vanematel (aaBB ja AAbb) ei esine. Komplementaarsed geenid annavad fenotüübilisteks lahknemissuheteks dihübriidide ristamisel 9:3:3:1, 9:7, 9:6:1 vi 9:3:4. Esimese lahknemissuhte (9:3:3:1) näiteks vib tuua harjavormide päritavuse kanadel (Heinaru). 58. Mis on geenide epistaatiline toime? Epistaas - üks geen surub alla teise (teiste) geeni avaldumise. Epistaas jaotatakse dominantseks ja retsessiivseks epistaasiks. Esimesel juhul on epistaatiline geen dominantne (A>B, b), teisel juhul retsessiivne (aa>B, b). Dominantsel epistaasil on omakorda kaks eri vormi A=b ja Ab.