Muutused Eesti kultuuris muistse vabadusvõitluse lõpus 19 saj. lõpuni
lõpuni
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast
ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning
ristiusku vastu võtma sunniti. Eesti oli 19 aasta vältel tallermaa. Selle aja jooksul
jõudsid poisid sündida ja meheks sirguda. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus
võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme
ristisõdijate riigi vahel. See aga tähendas uusi lahkmeelsusi ja lahinguid.
Eestlased alistusid lepingutega, ning säilitasid mõnda aega autonoomiat, kuid ei
saanud enam oma saatust määrata. Energilisem osa rahvustikust hukkus sõdades,
seal hulgas eliit ja ülikkond. Ent Eestile laienesid Õhtumaa kultuurimõju samuti ka
õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Sellega sattus Eesti otsemaid elukeskkonda
kus elas Lääne-Euroopa. See tähendas suuri muutusi, sest Eesti jaoks algas nüüd
kõrgkeskaeg.