Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine
hakata. Olukorra tõsinedes otsustas Eesti Ajutine Valitsus luua vabatahtlike värbamisega kaitseväe. Kuid sinna
ilmus oodatust mitmeid kordi vähem mehi. 1918. aasta novembri lõpuks oli Eesti sõjaväes ainult veidi üle 2000
mehe. Et seda arvu suurendada pöörduti abipalvega meie põhjanaabri Soome poole, kes saatis hiljuti
iseseisvunud Eestile relvi ja raha, mis lubas omakorda värvata rohkem vabatahtlikke. Ka saime me veel toetust
teistelt lahketelt Euroopa riikidelt. Kuid ikkagi ei olnud paljud Eesti kodanikud veel Eesti Kaitseväes kindlad ning
uskusid, et suure Nõukogude Liidu vastu pole mõtet võidelda. Ja olid ka mõned sellised kodanikud, kes uskusid,
et Nõukogude Liidu tulekuga läheks neil elu paremaks ja nad saaksid endale ka maad lubada. Muidugi oli sellise
mõttelaadi pooldajad vaesemad inimesed, põhiliselt töörahvas, kes ei viitsinud ega ka tahtnudki oma eluolu
parandamiseks midagi muud teha, kui loota NSV Liidu peale