Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
vanemad on lapsele eeskujuks, siis õpivad lapsed seda, et probleeme
lahendatakse vägivalla abil. Iga füüsilise karistusega kaob lapse kaastunne
teiste suhtes ja seetõttu võib ka ise vägivalda kasutama hakata. Lapsevanem
peaks endale selgeks tegema enne füüsilist karistamis, mida täpselt ta üritab
sellega saavutada. Väga palju mängib rolli ka see, kuidas praegust
täiskasvanut ja lapsevanemat tema enda kodus lapsena koheldi või kuidas
probleeme lahendati.
Vanemate puhul viivad lahkarvamusteni erinevad vaated, vajadused või
olukordade erinev tõlgendus. Vanemate tüli nägemine aga tekitab lapses
ärevustunde. Igasugune ebameeldivus tekitab inimeses erinevaid tundeid:
pahameelt, viha, kurbust, hirmu. Hirmutundest sõltuvalt on laps tasakaalutu
ja käitub sellele vastavalt. Introvertne ehk sissepoole elav laps võib muutuda
veel kinnisemaks ja vaiksemaks, ekstravertne ehk väljapoole elav laps käitub
agressiivsemalt kuna ta vajab pingete maandamist. Kõige tõhusamaks viisiks
annaabi.ee 
