E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Tal olid Toompeal ikka veel uhked majad ja majades hulk
varandust,
millega ta vürstlikult elada, laialipillatud mõisamehi koguda ja neid uuesti sõjale valmistada
suutis. Tal oli kindel nõu Kuimetsa venelaste käest tagasi võita. Enne aga pidi Agnese ja
Risbiteri pulmad Tallinnas ära peetama ja noorpaar sõjakärast eemale, Kuramaale asuma, kus
Risbiteril mõis oli. Küll tõrkus Agnes vastu, küll tõendas ta sada korda, et tema nüüdsel
kardetaval ajal isast koguni lahjuda ei raatsi, küll püüdis ta Risbiterit põlguse ja kibeda
pilkamisega enesest eemale peletada, aga see kõik ei aidanud midagi. Mönnikhusen oli
ettevõetud nõus' kaljukindel. Pulmad määrati septembrikuu keskmistele päevadele. Agnes
nuttis
Gabrielile mõteldes ööd läbi. Ta süda ütles: Kui Gabriel veel elab, siis peab ta mind üles
otsima, oodaku teda siin mis tahes. Ta teab, et ma Tallinnas olen. Miks ta ei tule? On ta haige?
On ta surnud