"lahjenedes" - 1 õppematerjal

Füüsikaline keemia

Saame: Kd = α² · C 1–α Väga nõrga elektrolüüdi puhul (α ≤ 0,05 ehk 5%) võime lugeda, et (1 – α) = 1 ja saame: α² = Kd → α=√Kd → Kd=c·α² C √c Need on Ostwald’i lahjendusseadus. Mida nõrgem elektrolüüt (mida väiksem Kd), seda väiksem α. Mida väiksem on elektrolüüdi ioonide kontsentratsioon, seda suurem α. Lahuse lahjenedes elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste kasvab: c→0; α→1.  Ostwald’i lahjendusseadus aitab arvutada [H+] kontsentratsiooni nõrkades hapetes ja [OH‾] nõrkades alustes. Kd — leitakse käsiraamatust. [H+]=α·c; [OH‾]=α·c Kuna α on väike ja elektrolüüdi ioonid asuvad üksteisest kaugel, siis nendevaheline mõju peaaegu puudub. Saame neid vaadelda lõpmatult lahjade lahustena. Side α ja isotoonilisuse koefitsendi vahel: α= i–1 1≤i≤ν