250-260 nm, sest kiirgusel on siis otsene mõju DNA-le. 5. teema 1. Miks ei väljendata plaadimeetodi puhul arvukust ühikuga rakku/ml? Paljud ei moodusta kolooniat. 2. Milliseid külviviise kasutatakse plaadimeetodil arvukuste määramiseks? Tilkkülv, pindkülv, süviskülv. 3. Millise mikroobirühma arvukusi määrame tavalisel pindkülvil toiteagaril? Heterotroofsete aeroobide. 4. Leia CFU/ml algproovis, millest tehtud lahjenduse (1 ml seda kultuuri viidi 9 ml-sse lahjendusvette, sellest 0,1 ml kanti edasi 9,9 ml-sse lahjendusvette) 100 mikroliitrise külvi väljakasv oli 290 kolooniat 20 ml toiteagaril? 100 mikroliitrit = 0,1 ml – 290 kolooniat 1 ml – x kolooniat → 2,9 * 103 → võttes arvesse lahjendust, siis 2,9 * 106 5. Millest tuleneb arvukuste erinevus bakterite otsesel loendamisel mikroskoobis ja plaadimeetodit kasutades? Kumb meetod on täpsem? Plaadimeetodi puhul sõltub loendatud arvukus kasutatavast söötmest. Pole olemas universaalset
C variant 1) Kirjeldage, kuidas valmistasite mikroobipreparaate: seentest, bakteritest. Preparaadid elusrakkudest Laialisurutud tilk Puhtale, rasvavabale mikroskoobi alusklaasile (esemeklaasile) kantakse steriilse külviaasa või pipetiga veidi steriilset lahjendusvett (füsioloogilist lahust), millesse suspendeeritakse uuritavat mikroorganismide kultuuri. Pärmide ning bakterite vaatlemisel segatakse uuritav biomass hoolikalt lahjendusveega, hallituste uurimisel kantakse lahjendusvette ettevaatlikult veidi hüüfe ning eoskandjaid, püüdes viimaseid mitte vigastada. Suspensioon kaetakse õhumulle vältides katteklaasiga. Vedelsöötmetest pärinevate preparaatide uurimisel pole vaja lahjendusvett lisada. Biomassi sisaldav vedelikutilk kaetakse ettevaatlikult, õhumulle vältides, katteklaasiga. NB! Preparaate tuleb mikroskopeerida võimalikult kohe, kuna vedelik kuivab kiiresti. Ripptilk Kasutatakse spetsiaalseid süvendiga esemeklaase. Katteklaasile kantakse tilgake