c) - analüüt reageerub aineks, mis ei neela (kuna tiitrimise jooksul analüüt kahaneb, siis kahaneb ka absortsioon). d) - on kaks analüüti, milledel on erinev neeldumine, vi pärast esimese kompleksi moodustumist moodustub uus kompleks ligandi ja eelmise kompleksiga. e) - absorbeeriv analüüt muutub värvituks absorbeeriva titrandi poolt. f) - vimalk selgitus sama mis d)-l V v Tuleb arvestada parandit lahjendusele: Ak Ar V Turbidimeetria ja nefelomeetria Turbidimeetria ja nefelomeetria on hajutatud kiirguse mtmine. Hajunud kiirgusel on sama lainepikkus, mis ergastaval kiirgusel. Hajumine tekkib optilistel mittehomogeensustel (aatomid, molekulid, kolloidosakesed, tiheduse fluktuatsioonid). Seos kontsentratsiooni ja hajunud kiirguse intensiivsuse vahel on empiiriline.
neutralisatsioonireaktsioon – NR – tehakse elusrakus (rakukultuur, embrüo, katseloom), et määrata antikehade olemasolu, tiiter (antikehad seerumis) või viiruse tiiter. Võetakse haiguse alguses proov ja 2n pärast uus proov. 1. meil on seerum – tahame teada, kas on antikeha?Antikehi tiitrime 2x. 2. teeme 2x lahjendused: 1:2 1:4 1:8 1:16 1:32 – mida suurem tiiter, seda vähem antikehi. Nt veiste viirusdiarröa – lisame antigeeni igale seerumi lahjendusele. nt 100 ühikut viirust. 3. Selle seerum-viirus suspensiooni lisame nüüd rakkudele: 1:2 – antikeha neutraliseerib, TPE 0 1:4 – 0 1:8 – TPE 20% 1:16 – TPE 50% 1:32 – TPE 90% Seerumi lahjendus – tsütopaatiline efekt 50% - 1:16. Viiruseid tiitrime 10x – tahame teada, mis viirus on. Kasutame tööstuslikke antikehi.Mida kõrgem lahjendus, seda vähem viirust. 10-1 – TPE 100% 10-2 – TPE 75% 10-3 – TPE 50% - ümardunud, viinamarjakobar 10-4 – TPE 30%