pinnal, vaid kaugemal. Adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioone jäävad paigale, ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga. Elektrokineetiline potentsiaal on potentsiaal sellisel kaugusel piirpinnast, kus vedel faas hakkab liikuma tahke faasi suhtes. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel Elektrokineetilist potentsiaali mõjutavad: temperatuur, lahjeduse suurus ja mõnel juhul ka pH. Töö käik Hoolikalt pestud ja kuiv U-toru kinnitatakse hoidiku külge, külgtoru täidetakse kraanini raudhüdroksiidi sooliga. Kraan suletakse ning toru täidetakse ääreni kolloidlahusega. U- torusse kallatakse umbes 15 ml külgvedelikku (vett) ja asetatakse kohale CuSO 4-ga täidetud vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga
C1 – taandavate suhkrute sisaldus 0 – proovis C2 – taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis V1 – reaktsioonisegu üldmaht V2 – ensüümi töölahuse üldmaht 103 - tegur üleminekuks mikrogrammidele T – hüdrolüüsi kestus 180 – glükoosi molekulmass V3 – proovi maht taandavate suhkrute määramiseks V4 – ensüümreaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht L – lahjendusmäär Tööks kasutasin vedelat invertiini ja valmistasin 40 kordse lahjeduse. Katse- ja arvutustulemused Tiitrimiseks kulunud Cu2SO4 mahud: 1. 0 – proovis: 3,6 ml 2. 10 min – proovis: 17,8 ml 3. 20 min – proovis: 30,5 ml Taandavate suhkrute sisaldused: 1. 0 – proovis: 3,2 mg/ml 2. 10 min – proovis: 18,5 mg/ml 3. 20 min - proovis: 24,03 mg/ml Aktiivsus A10 : C1 = 3,2 mg/ml C2 = 15,8 mg/ml V1 = 1 + 25 = 26 ml V2 = 10 ml T = 10 min = 600 s V3 = 1 ml V4 = 1 ml L = 40 Aktiivsus A20: C2 = 24,03 mg/ml T = 20 min = 1200 s