välja arvestatud. Tahaplaanile ei jäänud ka kindlasti Vanemuise sümfooniaorkester. Etenduse muutis nauditavaks just orkestri kirglik ja läbimõeldud esitus. Jäi mulje , et orkester hingab ühes rütmis. Iga ritenuto, staccato ning accelerando toimus üheaegselt ja täpselt dirigent Paul Mägi märguande peale. Kahjuks häiris kohati koori malbus ja vaoshoitus. Ootasin midagi enamat. Crescendod mõjusid väga lahjana, kuna sopranid laulsid õrnalt ning dünaamiline liikumine jäi seetõttu vaoshoituks. Õnneks kompenseeris vea meisterlik oskus laulda pianos, mis on tavaliselt kooride suurim nõrkus. Lavakaunistused olid erakordsed ja pilku püüdvad ning kostüümid olid hoolikalt läbimõeldud. Kirevad värvid, kirjud mustrid ning peensusteni valitud detailid jätsid ajastutruu mulje. Kahjuks häiris väike detail: etenduses polnud Carmen süsimustade lokkis juustega noor neid,
mingit vabadust selles vallas ei eksisteeri. Teisalt oleme kutsutud vabadusele, kus meie vaimuelu kammitseks vaid meie oma hea tahe. Sündides bioloogiliste olenditena, on nn vere kutse võimas ja sundiv: instinktid, ihad, kired teevad vaimsele vabadusele pürgimise raskeks ja ennastületamist nõudvaks tööks, õpetab Immanuel Kant. Eks tuletavad seda meelde ka Artur Alliksaare luuleread: Rabelus, ruiged ja rüsin. Mollis ei lõpe rokk. Miks ent nii lahjana püsib maitse ja maiasmokk? Puudulikkus ja üleliigsus Nii nagu puudulik või üleliigne treening hävitab jõu ja liiga külluslik või vähene söök tervise, on ka vapruse, tasakaalukuse jt omadustega liialdus ja puudulikkus mõjuvad hävitavalt, vahepealne aga säilitab. Eksida võib mitmel viisil, sest pahe on piiritu, hea aga kindlapiiriline. Seepärast seostubki pahega liialdus või puudulikkus, loomutäiusega aga vahepealsus, õpetab Aristoteles (1996) oma "Nikomachose eetikas".