aastal. Tallinna eestlaste truudusvande tekstis Liivimaa ordumeistril Hermann von Brüggeneyle. 1536. esineb esmakordselt kirjasõnad Talyna linna eestikeelne nimetus. Osad dokumendid on pärgamendil, see on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupida, hele, läbipaistmatu materjal. Linnaarhiivis huvi äratavad näitusesaalis olevad plastikust sõdurikujukesed, need kujutavad Napoleoni I ja Aleksander I kaardiväelasi ja on pühendatud Borodino lahinug aastapäevale. Arhiividokumente nimetatakse arhivaalideks. Tallinna Linnaarhiivi ajalugu Tallinna Linnaarhiiv on alguse saanud Tallinna rae arhiivist. Raearhiiv- dokumentide kogum, millel pikka aega oli praktiline juriidiline väärtus, hakkas kujunema juba 13. sajandi esimesel poolel. Varaseimad nimekirjad raekojas asunud dokumentide kohta on pärit 17. sajandi teisest poolest ja 18. sajandi algusest. Tollest ajast on säilinud ka üks raekoja arhiiviruumide plaan.
Riiale. · Septembris 1700 jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla. · 30. Novembril 1700 asusid Narva alla jõudnud Rootsi väed linna piiravate Vene vägedega lahingusse · 1701. Aasta suvel algasid uued Vene vägede rüüsteretked Eesti alale · 1704 juulis vallutati Tartu tormijooksuga · 1708. Aastal küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ning tühjaks jäänud linn lasti õhku. · 1709. Aasta võit Poltaava lahinug pööras sõja õnneVenemaale. · 1721. Aastal alla kirjutatud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. · Sõja ajal teenis Rootsi väes u. 15000 eestlast, peamiselt 1701. Aastal kokku kutsutud maamiilitsas. Asustus pärast Liivi sõda: · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620 aastateks oli aga rahvaarv kahanenud 120 000- 140 00 inimeseni. Asustus Rootsi ajal: · 1695 aastal 350 000- 400 000 inimest · 17
annaabi.ee 
