RÜÜTLIKASVATUS
Telle pandi selga rüütliturvise alusriided –
rikalikku kaunistusega õhuke särk ja tepitud pihtkuub, kerge rinnaturvis ja peale pikk pidulik
4
lillede ja vapimärkedega kaunistatud mantel. Selles paraadiriietuses viidi pühitsetav paika, kus
rüülikslöömine pidi toimuma. Sõbrad-rüütlid kandsid noormehe ees tema täelikku
lahinguvarastust. Kohapeal riietati noviits täelikku turvisesse, ainult kiiver, kindad ja relvad anti
hiljem. Nüüd andis noormees vande täita kõiki rüütliseadusi, seejärel võttis valitseja või senjöör
mõõga ja lõi sellega kolm korda pühitsetava õlale ning andis talle komekordse rituaalse
suudluse. See oli viimane mõõgalöök, mida rüütel ei ole pareerinud.
3. KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK.
3.1 KIRIKUIDEOLOOGIA.
annaabi.ee 
