MADISEPÄEVA LAHING
ümber piiratud. Lahinguplaani õnnestumise pidi tagama eestlaste arvuline ülekaal, mistõttu
keskele paigutati eesti maleva arvukaim osa, mille moodustasid arvatavasti revalased,
virulased, järvalased ja harjulased. Lahing võis alata keskpäeva paiku. Eestlased olid suutnud
lahingukoha valida neile sobivalt ja saavutanud ka teatud ootamatuse. Ristisõdijad olid
eestlaste lähedusest teadlikud ja liikusid juba teist päeva edasi ettevaatlikult ning
lahinguvalmina. Kolonnid seati käigult ümber võitlusrindeks.
Lahinguvälja idapoolses osas olid eestlased algul edukad. Siin said läänemaalased kasutada
heiteodasid, mille sajule liivlased vastu ei pidanud ja tagasi tõmbusid, vältides lähivõitlust.
Liivlased taandusid sakslaste juurde, nende vastu võidelnud läänemaalased aga põrkusid uuele
sakslaste grupile, kes oli hiljem teistele järele jõudnud. Puhkes äge võitlus, sakslased lõid
eestlaste rünnaku lõpuks tagasi ja sundisid nad taanduma
annaabi.ee 
