Pataljoni ülem aastatel 2009 2013 oli kolonelleitnant Vahur Karus. Pataljoni ülem aastatel 2006 2009 oli kolonel Aivar Kokka. Pataljoni ülem aastatel 2005 2006 oli kindralmajor Indrek Sirel. Pataljoni ülem aastatel 2001 2004 oli brigaadikindral Artur Tiganik. 2 Pataljoni koosseisus on: Pataljoni staap Staabi- ja tagalakompanii A-,B- ja C- jalaväekompanii Lahingutoetuskompanii Scoutspataljoni kõikide allüksuste, nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii kui ka lahingutoetuskompanii prioriteedid on eelkõige erialaste- ja lahinguliste oskuste arendamine, kuid ka füüsiline ettevalmistus ja keeleõpe. Ajalugu Novembris, aastal 1918 tuli noorena Ameerikasse rännanud ja seal jõukaks saanud eestlane Henry Reissar välja ainulaadse ideega luua oma kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. Aastal 1918, 17. detsembril allkirjastas sõjaministeerium H
· Sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine · Luureinformatsiooni kogumine ning selle töötlemine ja analüüsimine Scoutspataljoni ülem on alates 2006. aastast major Aivar Kokka. Pataljoni ülem aastatel 2005 - 2006 oli kolonelleitnant Indrek Sirel. Pataljoni ülem aastatel 2001 - 2004 oli kolonelleitnant Artur Tiganik. Scoutspataljoni kõikide allüksuste, nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii kui ka lahingutoetuskompanii prioriteedid on eelkõige erialaste- ja lahinguliste oskuste arendamine, kuid ka füüsiline ettevalmistus ja keeleõpe. AJALUGU 1918. aasta novembris tuli noorena Ameerikasse rännanud ja seal jõukaks saanud eestlane Henry Reissar välja ainulaadse ideega luua oma kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. 17. detsembril 1918. aastal allkirjastas sõjaministeerium H.Reissarega lepingu väeosa loomiseks. Uue väeosa moodustamiseks kogunes 19.