"lahingutegevuseni" - 1 õppematerjal

Eesti mehed II Maailmasõjas - Eesti Leegion

Küll aga oli sakslastel ebakõla – wehrmachti diviisides tohtisid teenida ainult sakslased. See probleem lahendati aga kiirelt, Eesti väeüksusi ei nimetatud pataljonideks, vaid gruppideks. Territoriaalsel printsiibil loodi kuus julgestusgruppi, mis said omale numbrid 181-186 ja kaks üksikkompaniid, nr. 13 ja 17. Viimased allusid vormiliselt vastavalt 183. ja 184. julgestusgrupile. Viimase, 186. julgestusgrupi moodustamine jäi aga pooleli ja lahingutegevuseni see ei jõudnudki. Grupid koosnesid 657. mehest, kellest 57 meest olid staabis ja ülejäänud 600 jagunesid neljaks kompaniiks, igas 150 meest.Administratiivselt allusid grupid tagalaülematele, operatiivselt aga Wehrmachti diviisidele. Julgestusgruppide põhiülesanneteks said raudteede, maanteede ja sõjalis-strateegiliste objektide kaitsmine, sõjavangide valvamine ja metsades peituvate partisanide püüdmine. Julgestusüksustesse astunutega sõlmiti teenistuslepingud üheks aastaks,