Eesti mehed II Maailmasõjas - Eesti Leegion
Küll aga oli sakslastel ebakõla – wehrmachti
diviisides tohtisid teenida ainult sakslased. See probleem lahendati aga kiirelt, Eesti väeüksusi
ei nimetatud pataljonideks, vaid gruppideks. Territoriaalsel printsiibil loodi kuus
julgestusgruppi, mis said omale numbrid 181-186 ja kaks üksikkompaniid, nr. 13 ja 17.
Viimased allusid vormiliselt vastavalt 183. ja 184. julgestusgrupile. Viimase, 186.
julgestusgrupi moodustamine jäi aga pooleli ja lahingutegevuseni see ei jõudnudki. Grupid
koosnesid 657. mehest, kellest 57 meest olid staabis ja ülejäänud 600 jagunesid neljaks
kompaniiks, igas 150 meest.Administratiivselt allusid grupid tagalaülematele, operatiivselt
aga Wehrmachti diviisidele. Julgestusgruppide põhiülesanneteks said raudteede, maanteede ja
sõjalis-strateegiliste objektide kaitsmine, sõjavangide valvamine ja metsades peituvate
partisanide püüdmine. Julgestusüksustesse astunutega sõlmiti teenistuslepingud üheks aastaks,