"Kolonel Alfons Rebane" - Voldemar Pinn
Mees, kellele oli lubatud
palju seda, mis teiste juures saanuks avaliku hukkamõistu osaliseks, kes pigistas silmad kinni
asjade puhul, kus Lammio-taoline ohvitser Väinö Linna ,,Tundmatust Sõdurist" võinuks end
surnuks rääkida, tema aga vaid muigas. Marjor Rebase ( nii on ta kõige tuntum ) sõna oli
täitmiseks ja seda teadsid kõik.
Kui Rebaselt küsiti, kus oli tema kõige suurem lahinguedu ja -saavutus, kas Volhovi all,
Sinimägedes või Oderi ääres? Ta vastas: Kõige suurem lahingusaavutus on see, kui tuled
elusalt koos oma meestega tagasi!
Kõige parem on vast teadmine, eriti sõja ajal, et meie maal on mehi, kes on valmis ja
võimelised võitlema Eesti eest ja Eesti nimel, ka siis, kui võit ei ole nii käega katsutav. Me ei
tea ka kõige võidukama lahingu eel, kas me võidame või kaotame, aga on hea teada, et kellegi
lootus ei kao. Vastupanuvõime peab olema, et me suudaks vastu panna kõigile ja kõiges, mis
meie rahvale hukatust toob