"lahingurivis" - 1 õppematerjal

VARASE ROOMA KEISRIRIIGI SÕJAVÄGI

teravikuga- see pidi vastase kilbi külge kinni jääma, et vastasel oleks raske oma kilpi käsisteda. Raudosa pidi viskamisel ära painduma või murduma, et seda ei saaks tagasi visata ja selle pärast tehti see pehmest terasest või rauast. Pilum visati vaenlase pihta umbes 15 kuni 20 meetri kauguselt ja pärast seda rünnati vastaseid mõõgaga. (Ibid) Gladius (lisa 2) oli 64-81 cm pikkune kaheteraline mõõk. See sobis nii raiumiseks kui ka torkamiseks, aga lahingurivis kasutati seda põhiliselt torkerelvana. Gladiust kasutati nii Rooma vabariigis kui Rooma keisririigis. Pugio (lisa 3) oli 17,5 kuni 25 cm pikk ja oli oma omaduste ja kasutusviiside poolest väga sarnane gladiusele. (Ibid) Scutum (lisa 4) oli 92,5 kuni 105 cm kõrge ja 60 kuni 82,5 cm lai painutatud kilp. Selle keskel oli enamasti metallist kausikujuline ``shield boss``, mis kaitses kilbi omaniku kätt. Kilp värviti enamasti punaseks ja peale värviti kollasega välgunooled ja tiivad