ega ka armastust. Ta ennustas, et noored ei abiellu, et Henry jätab Catherine'i oma lapsega üksi, saatus pidavat alati tõelise armastuse vahele tulema. Fergusson nägi elu hallides toonides ning ilmselt oli noore armumise peale ka pisut kade. Henry pidi armeega oma armastuse kõrgpunktis taasühinema. Suure taganemise ajal mõtles ta Catherine'ile, sõja õudustele ning korraga sai tal kõrini ning ta otsustas deserteeruda, et koos Catiga Sveitsi põgeneda. Kui lahingupolitsei ta ühes mahalaskmisele kuuluvate "võõrastega" kinni võttis, hüppas ta jõkke, triivis ajataju kaotades Veneetsiasse, hankis endale erariided, smugeldas end rongi ning sõitis Milaanosse. Ühes Catiga sõitsid nad Stresasse, kuid ka sealt sunniti nad peagi põgenema, kui Henryt kui desertööri vahistada taheti. Nad said healt inimeselt paadi ning sõudsid üle järve Sveitsi poole. Seal elasid nad vabana ning üritasid elu nautida, jättes sõja viimaks ometi seljataha.
ega ka armastust. Ta ennustas, et noored ei abiellu, et Henry jätab Catherine'i oma lapsega üksi, saatus pidavat alati tõelise armastuse vahele tulema. Fergusson nägi elu hallides toonides ning ilmselt oli noore armumise peale ka pisut kade. Henry pidi armeega oma armastuse kõrgpunktis taasühinema. Suure taganemise ajal mõtles ta Catherine'ile, sõja õudustele ning korraga sai tal kõrini ning ta otsustas deserteeruda, et koos Catiga Sveitsi põgeneda. Kui lahingupolitsei ta ühes mahalaskmisele kuuluvate "võõrastega" kinni võttis, hüppas ta jõkke, triivis ajataju kaotades Veneetsiasse, hankis endale erariided, smugeldas end rongi ning sõitis Milaanosse. Ühes Catiga sõitsid nad Stresasse, kuid ka sealt sunniti nad peagi põgenema, kui Henryt kui desertööri vahistada taheti. Nad said healt inimeselt paadi ning sõudsid üle järve Sveitsi poole. Seal elasid nad vabana ning üritasid elu nautida, jättes sõja viimaks ometi seljataha.