ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
keerukas-ühestki tema arvukaist suhtest ei sündinud midagi püsivat. 6-7. juulil 1812 kirjutas ta Teplitzis
oma kuulsaima ja ühtlasi kõige õrnema ja isiklikuma armastukirja, mille anonüümset adressaati tuntakse
„Surematud armsamana“ (peale tema surma leiti see tema asjade hulgast). Beethoveni biograaf M.
Solomon väidab, et kirja adressaadiks oli Antonie Brentano.
IV Aastad 1813-15: kriis
Peale aktiivset perioodi saabusid mitu aastat vaikust. Sellel perioodil loodud sümfoonilist lahingupiolti
„Wellingtoni võit“ peetakse tema elu kõige piinlikumaks ebaõnnestumiseks. 1815 mängis ta viimast
korda publiku ees klaverit(mõned kirjeldused väidavad, et haiguse tõttu polnud ta tegelikult selleks
suuteline)
V Aastad 1816-27: hiline looming
Vananevat geeniust peeti Viini seltskonnas hulluks või veidrikuks. 1818. aastast ei aidanud ka enam
sõbra Mältzeli konstrueeritud kuuldetorud. Beethoven oli kurt ning jõi üsna ohtralt. Aastatesse 1822-24
annaabi.ee 
